Lääne-India valgus (Orpheuse raamatukogu #15) By Henry S. Whitehead
Lääne-India valgus (Orpheuse raamatukogu #15) By Henry S. Whitehead Paperback 9789949504527 Horror Lääne India valgus (Orpheuse raamatukogu #15) USA Neitsisaarte episkopaalkiriku ülemdiakon Henry St. Clair Whitehead (1882–1932) on M. R. Jamesi ja H. P. Lovecrafti kõrval üks tähtsamaid 20. sajandi alguse õuduskirjanikke. Just tema lisas žanri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja nõidusliku miljöö, Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo, zombid jmt. Õuduskirjanduse spetsialist Silver Sära valis välja kümme Whiteheadi kõige põnevamat jutustust ja lühijuttu, milles kohtame tillukesi saatanlikke olendeid, mustanahaliste kummalisi usutalitusi, vanale meremaalile vangistatud piinlevat piraati, neegernõia kohutava needuse käes vaevlevat orjalaeva kaptenit, aga ka täiesti lovecraftilikke kolkakülas lapsi röövivaid guule. Whiteheadi mõju moodsale õudusele on raske üle hinnata, kuid erinevalt nii paljudest jäljendustest ja töötlustest kirjeldas ta Kariibi mere saarte folkloori ja voodoo praktikaid, mida oli põhjalikult tundma õppinud, suure respekti ja mõistmisega. Kirjaniku tekstides just nii ongi: Lääne India saarte koloniaalkultuuri, katoliku ja luterliku maailma kõrval eksisteerib saarte põlismetsades ja džunglites hoopis teistsugune, Lääne Aafrikast pärit kultuur ja religioon oma õõvastavate ja jõledate kommetega, millest valgel mehel oleks targem eemale hoida. Üks on igatahes kindel – Henry S. Whiteheadist osavamat miljöömeistrit ning autentse Lääne India atmosfääri edasiandjat on võimatu leida. Henry S Whitehead was born in Elizabeth New Jersey on March 5 1882 and graduated from Harvard University in 1904 in the same class as Franklin D Roosevelt As a young man he led an active and worldly life in the first decade of the 20th century playing football at Harvard University editing a Reform democratic newspaper in Port Chester New York and serving as commissioner of athletics for the AAU. He later attended Berkeley Divinity School in Middletown Connecticut and in 1912 he was ordained a deacon in the Episcopal Church During 1912 1913 he worked as a clergyman in Torrington Connecticut From 1913 to 1917 he served as rector in Ch Henry Whitehead was an American Episcopal minister and author of horror and fantasy fiction. Henry S Whitehead was born in Elizabeth New Jersey on March 5 1882 and graduated from Harvard University in 1904 in the same class as Franklin D Roosevelt As a young man he led an active and worldly life in the first decade of the 20th century playing football at Harvard University editing a Reform democratic newspaper in Port Chester New York and serving as commissioner of athletics for the AAU. He later attended Berkeley Divinity School in Middletown Connecticut and in 1912 he was ordained a deacon in the Episcopal Church During 1912 1913 he worked as a clergyman in Torrington Connecticut From 1913 to 1917 he served as rector in Christ s Church Middletown Connecticut From 1918 to 1919 he was Pastor of the Children Church of St Mary the Virgin New York City He served as Archdeacon of the Virgin Islands from 1921 to 1929 While there living on the island of St Croix Whitehead gathered the material he was to use in his tales of the supernatural A correspondent and friend of H P Lovecraft Whitehead published stories from 1924 onward in Adventure Black Mask Strange Tales and especially Weird Tales In his introduction to the collection Jumbee R H Barlow would later describe Whitehead as a member of the serious Weird Tales school. Many of Whitehead s stories are set on the Virgin Islands and draw on the history and folklore of the region Several of these stories are narrated by Gerald Canevin a New Englander living on the islands and a fictional stand in for Whitehead Whitehead s supernatural fiction was partially modelled on the work of Edward Lucas White and William Hope Hodgson Whitehead s The Great Circle 1932 is a lost race tale with sword and sorcery elements. In later life Whitehead lived in Dunedin Florida as rector of the Church of the Good Shepherd and a leader of a boys group there H P Lovecraft was a particular friend as well as a correspondent of Whitehead s visiting him at his Dunedin home for several weeks in 1931 Lovecraft recorded in his letters that he entertained the boys with readings of his stories such as The Cats of Ulthar Lovecraft said of Whitehead He has nothing of the musty cleric about him but dresses in sports clothes swears like a he man on occasion and is an utter stranger to bigotry or priggishness of any sort. Whitehead suffered from a long term gastric problem but an account of his death by his assistant suggests he died from a fall or a stroke or both He died late in 1932 but few of his readers learned about this until an announcement and brief profile by H P Lovecraft appeared in the March 1933 Weird Tales issued in Feb 1933 Whitehead was greatly mourned and missed by lovers of weird fiction at his death. R H Barlow collected many of Whitehead s letters planning to publish a volume of them but this never appeared although Barlow did contribute the introduction to Whitehead s Jumbee and Other Uncanny Tales 1944 site_link 
Mulle jubedalt meeldib see vanade udusjuttude hustik T si midagi jubedat v i udsat neis juttudes ei olnud aga see tagasiminek ca 150 aasta tagusesse L ne Indiasse oli lugemist v rt k ll Vaevalt neist lugudest k ll midagi pikemaks ajaks meelde j b suurt sisu v i midagi llatavat neis ei olnud V hemalt t nasel p eval enam mitte Ka htki lugu mis teistest kuidagi esile t useks ei olnud Millest on muidugi kahju aga ega k ik ei saagi vananeda nagu hea vein K rvalm rkusena ma ei saa aru mis teema on Orpheuse raamatukogul sisukordadega J lle ei vastanud sisukorras olevad lehek ljenumbrid reaalsusele ja see ei olnud sugugi mitte esimene kord Horror Fantasy Mehel olid ideed igati head puumees pahaloomuline kasvaja jne Aga ta ei oska lugu pu ntiseerida nagu oskas seda Lovecraft v i panna loo sisse ebamaist k hedat hustikku nagu M. R James Lovecraft Whiteheadile piisab pu ndiks juba sellest et puumees suhtleb puuga v i SPOILER peategelase s ber on pool ahv aga lugejat see ei rahulda sest ta on selle ammu enne l bi hammustanud kui peategelane ning j b selline pooliku jutu tunne hinge V hemalt mulle kes ma armastan kangesti h id pu nte tekstis stiilis you fool Warren is dead Mis puutub hustikku siis ei tunne peategelane nt puumehega kohtudes kordagi ohtu v i tunnet et ta puutus kokku millegi v ikaga L b p rast puumehega high five ja elavad s bralikult edasi V i aitab ahvmehel sokke jalga t mmata ja l b veel veiniklaase k ll kokku Ja kasvajamees elas pikalt ning nnelikult paha kasvaja pandi aga purki formaliini sisse Ehk ei saanud lugedes kordagi seda karvu erekteerivat tunnet mida Lovecraft ja James suutsid vahest tekitada Ghuulide loo l pus hakkas nagu lootus tekkima see pannkookide s mine peale ghuuligoret oli sna obskuurne stseen aga ei midagi. Nimilugu n iteks oli hea aga seda rikkus autoripoolne kiirustamine ja va kahandas ka armuliin J rgmine jutt Seitse keerdu poomisn ril oli p him tteliselt nimiloo teine versioon kus Whitehead oli ritanud teksti mber kirjutada Ilma m ningate detailide nagu pildile maalitud tegelasega suhtlemiseta j i aga tekst igavamaks ning ka tagasivaade toimunule lohises liiga Kokkuv tteks oleks neist kahest saanud koostada suurep rase jutu N d siis vaid kaks l petamata mustandit. Kui kaanepilti arvustada siis on see suurep rane illustratsioon nimiloole ja annab v ga h sti kirjeldatut edasi Olles lugenud teksti saab p ris t pselt aru miks see pilt selline on ja miks tegelane sedav rd imelikus poosis ning poomisn r veidralt l tv Kui millegi le norida siis ainult selle et tegelikult polnud poomisn ril seitsmekeerulist silmiust Sellele faktile p rati v hemalt teises tekstis ekstra r hku Kokkuv tteks tuleb elda et ajaviiteks lugeda k lbas mingit kirgastumist aga sellek igus ei tekkinud ja ma leian et kogumik oli liiga paks Ma oleks ise mitu korduvat juttu armutult v lja rookinud N iteks he neist v hkkasvaja tekstidest nimiloole j rgneva teksti ja oma aja ra elanud Musta Tancrede Sedasi oleks saanud m rksa kompakstsema ja tugevama kogumiku Horror Fantasy
USA Neitsisaarte episkopaalkiriku lemdiakon Henry St Clair Whitehead 1882 1932 on M R Jamesi ja H P Lovecrafti k rval ks t htsamaid 20 sajandi alguse uduskirjanikke Just tema lisas anri kaanonisse Kariibi mere saarte lummava ja n idusliku milj Aafrikast neegerorjadega kaasa toodud Guinea Suure Mao kultuse voodoo zombid jmt uduskirjanduse spetsialist Silver S ra valis v lja k mme Whiteheadi k ige p nevamat jutustust ja l hijuttu milles kohtame tillukesi saatanlikke olendeid mustanahaliste kummalisi usutalitusi vanale meremaalile vangistatud piinlevat piraati neegern ia kohutava needuse k es vaevlevat orjalaeva kaptenit aga ka t iesti lovecraftilikke kolkak las lapsi r vivaid guule Whiteheadi m ju moodsale udusele on raske le hinnata kuid erinevalt nii paljudest j ljendustest ja t tlustest kirjeldas ta Kariibi mere saarte folkloori ja voodoo praktikaid mida oli p hjalikult tundma ppinud suure respekti ja m istmisega Kirjaniku tekstides just nii ongi L ne India saarte koloniaalkultuuri katoliku ja luterliku maailma k rval eksisteerib saarte p lismetsades ja d unglites hoopis teistsugune L ne Aafrikast p rit kultuur ja religioon oma vastavate ja j ledate kommetega millest valgel mehel oleks targem eemale hoida ks on igatahes kindel Henry S Whiteheadist osavamat milj meistrit ning autentse L ne India atmosf ri edasiandjat on v imatu leida L ne India valgus Orpheuse raamatukogu 15.:
Mulle jubedalt meeldib see vanade udusjuttude hustik T si midagi jubedat v i udsat neis juttudes ei olnud aga see tagasiminek ca 150 aasta tagusesse L ne Indiasse oli lugemist v rt k ll Vaevalt neist lugudest k ll midagi pikemaks ajaks meelde j b suurt sisu v i midagi llatavat neis ei olnud V hemalt t nasel p eval enam mitte Ka htki lugu mis teistest kuidagi esile t useks ei olnud Millest on muidugi kahju aga ega k ik ei saagi vananeda nagu hea vein K rvalm rkusena ma ei saa aru mis teema on Orpheuse raamatukogul sisukordadega J lle ei vastanud sisukorras olevad lehek ljenumbrid reaalsusele ja see ei olnud sugugi mitte esimene kord Horror Fantasy Mehel olid ideed igati head puumees pahaloomuline kasvaja jne Aga ta ei oska lugu pu ntiseerida nagu oskas seda Lovecraft v i panna loo sisse ebamaist k hedat hustikku nagu M. R James Lovecraft Whiteheadile piisab pu ndiks juba sellest et puumees suhtleb puuga v i SPOILER peategelase s ber on pool ahv aga lugejat see ei rahulda sest ta on selle ammu enne l bi hammustanud kui peategelane ning j b selline pooliku jutu tunne hinge V hemalt mulle kes ma armastan kangesti h id pu nte tekstis stiilis you fool Warren is dead Mis puutub hustikku siis ei tunne peategelane nt puumehega kohtudes kordagi ohtu v i tunnet et ta puutus kokku millegi v ikaga L b p rast puumehega high five ja elavad s bralikult edasi V i aitab ahvmehel sokke jalga t mmata ja l b veel veiniklaase k ll kokku Ja kasvajamees elas pikalt ning nnelikult paha kasvaja pandi aga purki formaliini sisse Ehk ei saanud lugedes kordagi seda karvu erekteerivat tunnet mida Lovecraft ja James suutsid vahest tekitada Ghuulide loo l pus hakkas nagu lootus tekkima see pannkookide s mine peale ghuuligoret oli sna obskuurne stseen aga ei midagi. Nimilugu n iteks oli hea aga seda rikkus autoripoolne kiirustamine ja va kahandas ka armuliin J rgmine jutt Seitse keerdu poomisn ril oli p him tteliselt nimiloo teine versioon kus Whitehead oli ritanud teksti mber kirjutada Ilma m ningate detailide nagu pildile maalitud tegelasega suhtlemiseta j i aga tekst igavamaks ning ka tagasivaade toimunule lohises liiga Kokkuv tteks oleks neist kahest saanud koostada suurep rase jutu N d siis vaid kaks l petamata mustandit. Kui kaanepilti arvustada siis on see suurep rane illustratsioon nimiloole ja annab v ga h sti kirjeldatut edasi Olles lugenud teksti saab p ris t pselt aru miks see pilt selline on ja miks tegelane sedav rd imelikus poosis ning poomisn r veidralt l tv Kui millegi le norida siis ainult selle et tegelikult polnud poomisn ril seitsmekeerulist silmiust Sellele faktile p rati v hemalt teises tekstis ekstra r hku Kokkuv tteks tuleb elda et ajaviiteks lugeda k lbas mingit kirgastumist aga sellek igus ei tekkinud ja ma leian et kogumik oli liiga paks Ma oleks ise mitu korduvat juttu armutult v lja rookinud N iteks he neist v hkkasvaja tekstidest nimiloole j rgneva teksti ja oma aja ra elanud Musta Tancrede Sedasi oleks saanud m rksa kompakstsema ja tugevama kogumiku Horror Fantasy | Lääne-India valgus (Orpheuse raamatukogu #15) By Henry S. Whitehead |
| 9789949504527 |
| Estonian |
| 304 |
| Paperback |
Henry Whitehead was an American Episcopal minister and author of horror and fantasy fiction